Ajalugu

Korporatsioon Filiae Patriae (lühendid: C!FP, korp! Filiae Patriae; liikmeid nimetatakse fiiliateks) on Tartu Ülikooli juures registreeritud akadeemiline üliõpilasorganisatsioon, mis asutati 27. oktoobril 1920. aastal esimese Eesti naiskorporatsioonina.

Ajajoon

  • Korporatsioon Filiae Patriae asutati 27. oktoobril 1920. aastal Eesti esimese naiskorporatsioonina. Asutajaliikmeid oli kümme: Marta Jürgenstein, Saima Vares, Elsa Sepp, Alma Mitt, Miili Kirschbaum, Erna Kutsar, Erika Haller, Selma Mitt, Hella Jürgenstein ja Johanna Raig. Korporatsiooni eesmärk on kokku viia aktiivsed ja hariduspüüdlikud naistudengid, arendada neid nii vaimselt kui füüsiliselt ning väärtustada eesti keelt ja kultuuri. Korp! Filiae Patriae põhimõte kõlab ka 1924. aastal vastuvõetud lipukirjas „Eesti tütar, eesti kodu, tugevasti seotud olgu!”

  • Ajavahemikus 1920–1940 tegutses korp! Filiae Patriae aktiivselt. Toimusid iganädalased koosolekud, lisaks ka referaadiõhtud ning tantsu- ja cantustunnid. Ühiselt tähistati korporatsiooni ja vabariigi aastapäevi ning aktiivselt suheldi ka sõprusorganisatsioonidega välismaal. Korp! Filiae Patriae oli populaarne Tartu Ülikooli naistudengite seas ning igal aastal võeti vastu ligi 30 uut noorliiget. 1940. aastaks kuulus korporatsiooni 380 liiget.

  • 1940. aastal likvideeris Nõukogude võim kõik üliõpilasorganisatsioonid, seal hulgas ka korp! Filiae Patriae. Okupatsiooniaastatel ametlikku tegevust ei toimunud, siiski säilis liikmete omavaheline tihe kontakt ning olude leebudes hakati Eestis igal nädalal erinevates kohvikutes ja kodudes kohtuma. Isekeskis kutsuti end Toredate Naiste Koondiseks (TONAKO). Ka okupatsiooni tõttu Eestist põgenenud liikmed jätkasid omavahelist suhtlust ning loodi väliskoondiseid üle maailma.

  • Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ajal hakati taastama ka akadeemilisi üliõpilasorganisatsioone. 17. veebruaril 1989. taastati korp! Filiae Patriae ametlik tegevus Eestis. Samal päeval õnnistati Pauluse kirikus sisse korp! Filiae Patriae lipp ning väärikas eas vilistlased andsid värviteklid kõigile taastajaliikmetele.

    Tegevuse taastajateks ja uuteks tegevliikmeteks olid: Kadi Tarand, Leida Lepik, Maris Jesse, Madli Päts, Inge Kalamees-Bürkland, Liina Lukas-Tamm, Katri Raik, Tiia Voor, Kätrin Mölder, Eda Rembel, Margit Nirgi, Piret Põld-Tamm, Kadri Sügis-Pedak, Piibe Paap.

  • 2000. aastal kinkis Kalifornia koondise liige vil! Aleksandra Piibe korporatsioonile W. Struve tänava konvendi, mis renoveeriti ning on korporatsioonile Filiae Patriae koduks tänaseni. Alates ametlikust taastamisest toimub korporatsiooni tegevus aktiivselt. Igal nädalal kohtutakse koosolekuteks, rebaskolleegideks ja laulu- ehk cantus-tundideks. Üheskoos tähistatakse mitmeid riiklikke, Tartu Ülikooliga või korporatsiooniga seonduvaid tähtpäevi.

Asutajaliikmed koos esimeste noorliikmetega

Ülevalt vasakult
Miili Kirschbaum, Elsa Sepp, Erna Kutsar, noorl! Ella Sirg, Johanna Raig, Erika Haller.

Alt vasakult
Hella Jürgenstein, noorl! Natalie Kutter, Selma Mitt, Marta Jürgenstein.

Pildilt puudu Alma Mitt ja Saima Vares.

Väliskoondised

Pärast korp! Filiae Patriae tegevuse lõpetamist Eestis okupatsioonivõimude poolt 1940. aastal hoidsid meie sõprust, põhimõtteid ja isamaalisust au sees piiri taga loodud väliskoondised, mille tulemusena kasvas sõpruskond globaalseks organisatsiooniks. Eestluse elujõudu ja fiilialikkust välismaal on alal hoidnud ja edasi kandnud meie kaheksa väliskoondist.

 

Kõikide koondiste esindajad saavad kokku suvisel ümarlaual.

  • Austraalia koondis koos ülvil! Triin Erebiga 2017

    Austraalia koondis

    Austraalia koondis sai alguse jutuajamise käigus pärastlõunase kohvi juures 1954. aastal, kui kohtusid seitse Tartu-aegset liiget. 1957. aastal toimusid külalisõhtud ja peeti esimesed suvepäevad. Kui paljud noored olid abiellunud ja pered suurenenud, korraldati rohkem perekondlikke koosviibimisi ja väljasõite. Tänaseni tähistatakse C!FP ja Eesti Vabariigi aastapäevi ning jõule, toimuvad referaadiõhtud, tegutsevad seeniorite klubi ja käsitööring. 1971. aastal organiseeriti esimene kunstinäitus Marika McLachlani kodus, millele järgnes kunsti- ja käsitöönäitus Sydney Eesti Majas juba järgmisel aastal. Näitus sai üldise tunnustuse osaliseks. Pidevalt käib koos ligi 10 liiget, kohtutakse üksteise kodudes. Koondis on toetanud Eesti Kooli, et ingliskeelseid raamatuid eesti keelde tõlkida. Liikmeid on kokku 20.

  • Brasiilia koondise naised teadmata aastal

    Brasiilia koondis

    C!FP Brasiilia koondis aktiivselt enam ei tegutse. Peamiselt isiklikul tasandil suhtlevaid C!FP liikmeid on Brasiilias alla 10.

  • Göteborgi koondise kommerss

    Göteborgi koondis

    Göteborgi osakonna avakoosolek toimus 1. oktoobril 1956. aastal. Osakonna tegevus on jätkunud katkemata, olnud vilgas ning näidanud tõusutendentsi. Sarnaselt teistele väliskoondistele peetakse ettekandeid Eesti kultuuri ja üldteaduslikel teemadel, tähistatakse C!FP ja Eesti Vabariigi aastapäeva. Samuti organiseeritakse suvepäevi ja väljasõite huvitavatesse paikadesse. Koos käiakse liikmete kodudes, pidulikumatel juhtudel kasutatakse Eesti Maja ruume. Paljud liikmed võtavad aktiivselt osa ka Göteborgi ja Rootsi eestlaste seltskondlikust elust ja tegevusest. On tegeletud ka heategevusega: abistatud Üksikute Vanemate Liitu Pärnus, Tallinna tänavalapsi ja Eesti lastekodusid. 2006. aasta sügisel muutus Göteborgi osakond iseseisvaks Göteborgi koondiseks. Göteborgi koondises on veidi üle 60 liikme.

  • Kalifornia koondise kommerss

    Kalifornia koondis

    Ametlikku tegevust alustati 1961. aastal, mil seitse vilistlast asutasid ühendriikide koondise Los Angelese osakonna. 1980. aastast muutus Los Angelese osakond iseseisvaks koondiseks. Läänerannikul oli huvi korporatsiooni tegevuse vastu suur ja liikmete arv kasvas jõudsalt. 1998. aastal muudeti nimi Kalifornia koondiseks. Koondise tegevus on aastaid olnud järjekindel, pühitsetakse tähtpäevi, esitatakse referaate ja käiakse läbi teiste organisatsioonidega. Koosolekud toimuvad keskmiselt kuus korda aastas, kaasa arvatud jõulupidu ja ühine koosolek ENÜSi ning korporatsiooniga Amicitia. Samuti peetakse oluliseks heategevust, juba mitmeid aastaid järjest on toetatud annetustega Tartu Laste Turvakodu. Praegu on liikmeid üle 45. Enamus elab Los Angelese ümbruses. Võetakse vastu uusi noorliikmeid.

    kodulehele

  • New Yorgi koondise suvepäevad

    New Yorgi koondis

    New Yorgi koondise, mis 2022. aasta kevadeni kandis nime Ühendriikide koondis, asutasid USAsse elama asunud 25 C!FP liiget New Yorgis 28. novembril 1950. aastal. Esimeseks ürituseks oli korp! Filiae Patriae 30. aastapäeva tähistamine New Yorgi Eesti Majas, mis sai ka edasiseks kohtumispaigaks ja ürituste läbiviimiskohaks. Alates 1956. aastast korraldatakse suvepäevi, mis leiavad aset mõne liikme suvekodus. Lisaks Eesti Vabariigi aastapäevale tähistakse ka C!FP aastapäeva ja taasasutamise aastapäeva. Tähistatakse jõule, peetakse koosolekuid, käiakse koos muuseumis ja kohvikutes. Enamus liikmeid tegeleb rahvatantsu, koorilaulu ja gaidlusega eesti kultuuri ja keele säilitamise ja edasikandmise eesmärgil. New Yorgi koondises on üle 130 liikme. Uusi noorliikmeid üldiselt vastu ei võeta, kuid on ka erandeid.

  • Rootsi koondis

    Alates 1945. aasta jaanuarist otsustasid Eestist Rootsi põgenenud noored kaasvõitlejad hakata koos käima. 1948. aastal aastapäeva tähistamisel otsustati alustada ametlikku tegevust Rootsis. Nii loodi esimene C!FP väliskoondis. Alates 1952. aastast hakati vastu võtma noorliikmeid, kindlustades sellega püsimajäämine kaugemas tulevikus. 1955. aastal toimus esimene õestuspidu Rootsi pinnal.

    1956. aastal loodi Rootsi koondise Göteborgi osakond ning 1967. aastal Lõuna-Rootsi koondis. Oma tegevuse lõpetamise järgselt liitusid Lõuna-Rootsi koondise liikmed Rootsi koondisega. 2006. aastal otsustati Rootsi koondis jagada kaheks eraldiseisvaks koondiseks: Stockholmi koondiseks ning Göteborgi osakonnast sai Göteborgi koondis. 2008. aastal nimetas Rootsi koondis end ümber Stockholmi vilistlaskoguks, kes uusi liikmeid enam vastu ei võta, kuid käib endiselt koos. Hetkel on Stockholmi vilistlaskogus 115 liiget.

  • Toronto koondis

    Korp! Filiae Patriae asutamisajaks Torontos võib pidada 1950. aasta oktoobrit, mil grupp fiiliaid tähistas korporatsiooni 30. aastapäeva. Ametlikult asutati C!FP Toronto koondis 26. oktoobril 1952. aastal. Asutamisel viibis 15 liiget, kes otsustasid koos käia paar korda semestris. Hiljem muutusid kooskäimised sagedasemateks ja korrapärasteks. 1953. aastast hakati vastu võtma uusi noorliikmeid. Algul käidi koos liikmete kodudes. 1964. aastal muretseti korter Toronto ülikooli lähedal. 1970. a. koliti koos teiste naisüliõpilasorganisatsioonidega Tartu Kolledžisse. Toronto koondise tegevus on väga aktiivne. Lisaks koosolekutele korraldatakse suvepäevi ja mitmeid ühiseid üritusi, tähistatakse C!FP aastapäeva ja jõule. Koondisel on oma võrkpallivõistkond ning paljud liikmed laulavad akadeemilises segakooris "Ööbik". Tihedalt käiakse läbi ka teiste akadeemiliste organisatsioonidega ning võetakse vastu uusi liikmeid. Hetkel on Toronto koondises liikmeid üle 145.

  • ESTO 1984

    Vancouveri koondis

    Vancouveri koondis asutati 1959. aastal nelja liikme poolt. Koheselt hakati korraldama külalisõhtuid ning liikmeskond kasvas märgatavalt. Koos käiakse keskmiselt 10 korda aastas liikmete kodudes. Tähistatakse ametlikke üritusi, toimuvad slaidi-ja referaadiõhtud. Iga aasta augustis toimub liikmete ühine väljasõit. Suurematele üritustele kutsutakse ka teiste organisatsioonide liikmeid. Kenaks traditsiooniks on kujunenud naisorganisatsioonidele ühise lõunasöögi korraldamine. Paljud liikmed on aktiivsed kohalikes seltsides ja kirikukogudustes. Praegu on Vancouveri koondises üle 40 liikme. Viimastel aastatel pole uusi noorliikmeid vastu võetud.

Fiiliad tegevuses